Soome Rootsi Suurbritannia Iirimaa Saksamaa Austria Šveits Venemaa Prantsusmaa Eesti Norra Poola

Passsiivmaja ei ole mööduv trend

Passiivitalo

Kliima soojenemise ja selle mõjude mõistmine on lühikese aja jooksul kandunud üle ka tarbijatele. Alles mõni aasta tagasi tegi kasvav süsihappegaasisisaldus atmosfääris muret vaid peamiselt kliimauurijatele, kuid nüüd mõtlevad ka paljud tavakodanikud sellele, kuidas võiks omaenda tegevusega kliimamuutust aeglustada.

Üks viis omaenda ökoloogiliste jalajälgede vähendamiseks on piirata eluruumide energiakulutust. Praegu on niinimetatud passiivmaja kõige energiasäästlikum elamulahendus. Soome ehitusvaldkonnas on see termin suhteliselt uus, kuid naabrite pool ollakse selles suhtes sammu võrra ees. Rootsis said esimesed passiivmajad valmis seitse aastat tagasi ning nüüd on neid seal juba tuhat. Uusi ehitatakse pidevalt. Alingsåsis on asutatud isegi passiivmajakeskus, kus antakse sellealast teavet tarbijaile ja ehitajatele. Keskus pakub ka passiivmajade tehnika alast koolitust.

Passiivmajade alaseid teadmisi ja kogemusi on ka Soomes

Kuigi Soomes niisugust keskust ei ole, leidub seal siiski passiivmajade pooldajaid. Soome riikliku tehnoloogiliste uuringute keskuse VTT kinnisvara- ja ehitusala kliendijuht, diplomeeritud insener Jyri Nieminen ütles: "Passiivmajadest ollakse küll teadlikud, kuid need teadmised ei ole veel laiemalt levinud. Praegu ehitatakse passiivmaju Vantaas, Valkeakoskis ja Oulus. Rovaniemis ja Raahes selliseid ehitusobjekte kavandatakse."

2008. aasta mais said Nieminen ja arhitekt Kimmo Lylykangas 20 000 euro suuruse Casa Humana stipendiumi passiivelamute projekteerimisjuhendi koostamiseks arhitektide väljaõppe tarvis. Stipendiumi andis Soome Elamumesside juhatus, kes soovib arendada arhitektide väljaõpet ning edendada Soomes passiivmajastandarditele vastavat ehitamist.

Ventilatsioon etendab tähtsat osa

Kõige suurem erinevus passiivmaja ja standardhoone vahel on see, et välja arvatud mõne külma kuu vältel ei vaja passiivmaja traditsioonilist küttesüsteemi. Lihtsamalt öeldes kütab maja inimestest, kodumasinatest, elektroonikaseadmetest ja valgustitest lähtuv soojus. Ühe inimese toodetud soojus võrdub 100 W elektripirniga, LCD telerist lähtuvast soojusest piisab 40 - 60 ruutmeetri suuruse ruumi kütmiseks.

Toimiva passiivmaja eelduseks on piisavalt efektiivne ventilatsiooniseade, mis suudab akumuleerida soojuse "kasutatud" õhust, enne kui see välja juhitakse. Ventilatsiooniseadme ülesanne on kasutada akumuleeritud soojust väljast tuleva õhu soojendamiseks.

Jyri Nieminen toonitas, et teatud küttesüsteemi on siiski tarvis lisakütte andmiseks külmadel kuudel ning tarbevee soojendamiseks. Selleks on olemas erinevaid variante. Sissetulevat õhku on võimalik soojendada ventilatsiooniseadmes oleva soojuspatareiga või ventilatsiooniseade võidakse ühendada tubade termostaatjuhtimisega elektriradiaatoritega. Teise variandi puhul võiks olla soojusallikaks näiteks maasoojuspump. Passiivmajades võiks kasutada täiendava soojusallikana ka põrandakütet. Soojusvõimsuse vajadus on väga väike ning seepärast on põrandakütte projekteerimine ja väljaarvutamine väga tähtsad.

Vastus tuleviku väljakutsetele

Passiivitalo

Praeguste ehitusdirektiivide kohaselt peab ventilatsiooniseade akumuleerima 30 % jääkõhu soojusest. See arv on Niemineni arvates väike. "Turul on juba nüüd seadmeid, mis suudavad akumuleerida kuni 70 % soojusest."

Ka EL kavandab karmimaid ehitusdirektiive. Kui EL-i energiasäästuprogramm ellu viiakse, eeldab see passiivmajade kasutuselevõttu uusehituste standardina pärast 2015. aastat.

Kas passiivmaja võib olla isegi liiga hermeetiline?

Passiivmaja energiasäästlikkus põhineb väliskarbi konstruktsioonis. See peab olema võimalikult isoleeriv ja tihendatud. Seega peavad aknad ja uksed olema samuti tihedad - mida madalamad U-väärtused, seda parem. Hea tihedus tagab väikesed temperatuurimuutused ja siseõhk ei tekita tõmbetuult.

Passiivmajadega seoses on avaldatud ka kahtlusi. Kritiseerijad toonitavad muu hulgas hallituskahjustuste riski. Arvatakse, et liialt tihendatud väliskarp põhjustab niiskuskahjustusi, kui õhk ei pääse konstruktsioonidest läbi. Jyri Nieminen Soome tehnoloogiauuringute keskusest VTT-st kummutab selle kriitika. "On vanaaegne mõtteviis, kui arvatakse, et maja peab hingama. Kui 1970. aastatel ehitati tihedalt, tekkis niiskuskahjustusi, sest ventilatsiooni ei peetud üldse silmas. Tänapäeval ehitusluba ei antagi, kui puuduvad tehnilised ventilatsiooniseadmed, mis kasutavad ära jääkõhu soojuse. Mõne aasta pärast karmistatakse ehitusdirektiive veelegi. On liiga vara öelda, millisteks need kujunevad, kuid eesmärk on muuta ehitised üha energiasäästlikemaks."

Kas passiivmaja ehitamine ei lähe kallimaks kui tavalise hoone püstitamine?

Paksemad seinad, uksed ja aknad ning efektiivsed ventilatsiooniseadmed on tarbija seisukohalt kindlasti kallid investeeringud. "Jah, passiivmaja ehitamine maksab ligikaudu 5-10 % rohkem kui tavalise väikemaja ehitamine, kuid lisakulutused tasuvad end ära umbes kuue aastaga," ütles Nieminen. Passiivmaja omanik saab kasu mitmel moel: energiaarve ja esmajoones küttearve on väikesed, sest passiivmaja kulutab kütteenergiat vaid veerandi võrra tavalise maja küttest. Sisetemperatuur on samuti ühtlane, õhk on tõmbusteta, puhas ja hingamiseks tervislik."

On öeldud, et passiivmajades elavad inimesed tõrjuvad kliimamuutust. Kas see on tõsi?

"Nii võib küll öelda. Mõju keskkonnale on märgatavalt väiksem, sest maja kütmiseks kulub vähem energiat. Tarbijad on samuti tänuväärselt ärganud ning nõudlus passiivmajade järele kasvab kogu aeg. Kõne all ei ole mingi mööduv trend. Inimesed on siiralt huvitatud sellest, et teha midagi keskkonna heaks."