Soome Rootsi Suurbritannia Iirimaa Saksamaa Austria Šveits Venemaa Prantsusmaa Eesti Norra Poola

Ensto Enervent asetab rõhu passiivmajadele

Passiivitalo

Porvoo firma Ensto Enervent usub kindlalt energiasäästlikku passiivmaja kontseptsiooni. Soome ehitaja on selles suhtes siiski alles ärkamas - esimene riikliku uurimisasutuse VTT passiivmaja määratlusele vastav väikemaja on just valmis saamas Vantaa Tikkurila linnaosas. Mujal Euroopas ning naabermaal Rootsis on aga juba tuhandeid passiivmaju. Ensto Enerventis ongi tähelepanelikult jälgitud passiivmajade arengut ning jõutud järeldusele, et seda tüüpi ehitamine on osa tulevikust.

Kui passiivmajade ja niinimetatud madalenergiahoonete ehitamine üldiseks muutub, tahab Ensto Enervent esimesena kohal olla. Eelkäijaks olemine on Ensto Enerventile tuttav asi: kui firma tõi aastaid tagasi turule rootorsoojusvahetiga varustatud ventilatsiooniseadmed, suhtusid konkurendid nendesse kahtlevalt. Ent kahtlused olid põhjendamatud ja uuest süsteemist sai menutoode.

Passiivmajad säästavad märkimisväärselt

Kliimamuutus on tõsiasi, mis nõuab kiireid abinõusid. Kyoto kliimakokkuleppe alusel on üles ehitatud püramiidmudel, mis kirjeldab abinõusid ühiste eesmärkide saavutamiseks heitmete vähendamise alal. Eesmärgiks on stabiliseerida atmosfääris kasvuhoonegaaside sisaldus sellisele tasemele, mis ei ohusta atmosfääri olukorda ega toimivust. Kokkuleppe on ratifitseerinud juba 176 riiki. Püramiidi kohaselt on ehituste soojustamine ja tihendamine koos energiasäästliku ventilatsiooniga parim viis vähendada keskkonna mõjutamist.

Euroopas kulutavad ehitised 40 protsenti kogu kasutatavast energiast. Soomes tekitab ehitiste energiakulutus kolmandiku riigis atmosfääri paisatavatest kasvuhoonegaasidest ehk umbes 22 miljonit tonni süsihappegaasi aastas. Uute hoonete küttekulutuste vähendamine on seega tõhus abinõu kliima soojenemise tõkestamiseks. See muudab passiivmajad atraktiivseteks ka tarbijatele. Uute passiivmajade ehitamise ning vanade hoonete kapitaalremondiga passiivmajadeks muutmise tulemusena oleks võimalik säästa üle 70 % ehitiste küteenergiast.

Ei ole siis ka mingi ime, et Ensto Enerventi usk passiivmajade ja madalenergiahoonete võidukäiku on vankumatu. Kui ehitusdirektiive mõne aasta vältel üha karmistatakse, ei ole uusehitajatel muud võimalust kui püstitada energiasäästlikke maju.

Passiivmajasüsteem kütab ja jahutab

Passiivitalo

Ensto Enervent asetabki nüüd pearõhu passiivmajadele. Saadaval on mitmeid uusi energiasäästlikke ventilatsioonisüsteeme madalenergiahoonete jaoks. Kõigil neil süsteemidel on suur ventilatsiooni energia akumulatsiooni kasutegur: nendega on võimalik ära kasutada kuni 85 % jääkõhu soojusest. Teiste sõnadega öeldes: selle asemel, et soe, ligikaudu + 20-kraadine "kasutatud" õhk niisama väliskeskkonda juhtida, võetakse sellest kõigepealt soojusenergia. Kui välisõhu temperatuur on –20 kraadi, on võimalik jääkõhk majast välja saata temperatuuriga -14 kraadi. See annab kõrgema energiakasuteguri ja vähendab küttekulutusi.

Enerventi ventilatsioonisüsteemide põhikomponent on rootorsoojusvaheti, mille ülesanne on akumuleerida jääkõhust soojus ning suunata see süsteemikaudu sissetulevasse õhku. Soojus koguneb rootorsoojusvahetisse, kui jääkõhk selle kaudu välja juhitakse. Soojusvaheti pööreldes liigub soojus sissetulevasse õhku. Sel viisil köetakse väljast tulev õhk enne soojaks, kui see majja puhutakse.

Lisaks sellele, et süsteemid kasutavad jääkõhu ära talvel, akumuleerivad need suvel öist jahedust ning jahutavad sissetulevat õhku, kasutamata selleks üldse lisaenergiat. Tänu sellele funktsioonile ei ole majaehitajal tingimata tarvis investeerida kallitesse jahutavatesse kliimaseadmetesse, mida kasutatakse vaid aasta kõige soojematel kuudel.