Soome Rootsi Suurbritannia Iirimaa Saksamaa Austria Šveits Venemaa Prantsusmaa Eesti Norra Poola

Kliimamuutus ajendab energiat säästma

Passiivitalo

Kliimamuutused on juba pikemat aega diskussioone teravdanud. Mõned kliimaspetsialistid peavad seda nähtust looduslikuks, teised jälle inimtegevuse tagajärjeks. Selliste fossiilsete kütuste nagu nafta, kivisüsi ja maagaas kasutamine tekitab kasvuhoonegaase. Need gaasid süvendavad kasvuhooneefekti, mis omakorda soojendab Maa atmosfääri ja pinda.

Hoolimata sellest, mis on Maa soojenemise põhjus, on kliimamuutuse negatiivsed mõjud saatuslikud. Merepind tõuseb, üleujutused sagenevad ning põud sunnib inimesi mujale rändama. On arvestatud, et Läänemere ümbruses külmeneb kliima Golfi hoovuse aeglustumise tõttu.

Harva on olnud otsustajad olnud kogu Maad puudutavates asjade suhtes nii üksmeelsed kui praegu: midagi peab tegema, et kliimamuutus aeglustuks. Euroopas kulutavad ehitised 40 % energiast ning järelikult on selge, et energiasäästlik ehitamine on võtmeküsimus.

Energiasäästlik ehitamine aeglustab kliimamuutust

Euroopa Poliitikauuringute Keskuse CEPS uurimisrühm on tulnud järeldusele, et energiakulu väheneb märkimisväärselt neis hoonetes, mille välikarp on õhukindel ja isoleeriv. Rühma ettekandes märgitakse, et on olemas valmidus ehitada energiasäästlikke, ökonoomseid ja riskivabu hooneid.

Kyoto kliimakokkuleppe alusel on koostatud nn energiapüramiid, milles on loetletud viis tähtsaimat moodust hoonete soojakulude vähendamiseks:

  1. Tihe ja isoleeriv väliskarp ning ventilatsiooniseade, mis kasutab ära suurema osa jääkõhu soojusest.
  2. Energiasäästlikud kodumasinad, elektroonikaseadmed ja valgustid. Standby-režiimile jätmine kulutab energiat ning seega tuleks seadmed alati pärast kasutamist täielikult välja lülitada.
  3. Päikeseenergia kasutamine. Hoone paigutus päikese suhtes tuleb hoolikalt läbi mõelda, et päikesesoojust kõige paremini ära kasutada.
  4. Energiakulutust peab kontrollima.
  5. Otstarbeka energiaallika valik - soojuspump, biokütus, kaugküte, elekter või gaas.

Euroopas ei ole energiasäästlik ehitamine midagi uut. 1970. aastatest peale on ehitatud vähese energiakulutusega hooneid ning selles valdkonnas on tehtud rohkesti uurimusi. Viimasel aastakümnel on energiasäästlikud hooned üldlevinud ning tehnika arendamist on jätkatud. Tehniline kompetents on kõrgel tasemel ning praegu ei ole ka puudust uutest seadmetest või materjalidest. Isegi passiivmaja on võimalik tänapäeval ehitada traditsiooniliste meetoditega.

Kõige kestvam ja keskkonnasõbralikum energialiik on see, mida ei kasutata. Järgides püramiidimudeli ehitusjuhiseid võib energiakulu oluliselt vähendada.

Parim moodus on investeerida hoone väliskarpi. Mida madalamad seinte, akende ja uste U-väärtused on, seda parem on hoone soojusisolatsioon. Ventilatsiooniseade on samuti tähtis tegur: selle ülesanne on akumuleerida soojus, mis muidu pääseks kasutamata välja.

Energiasäästlikkust on võimalik mõjutada

Passiivitalo

Maja paigutus päikese suhtes on tähtis, samuti nagu energiasäästlike kodumasinate kasutamine. Madalenergiahoones ei etenda energiaallika valik märkimisväärset osa, sest ostetava energia vajadus on seal nagunii väike. See käib eriti passiivmajade kohta, mis põhimõtteliselt toimivad ilma eriliste soojusallikateta.

Ehitusalal räägitakse neljast eri hoonetüübist:

  1. Standardhoone
  2. Madalenergiahoone
  3. Passiivmaja
  4. Pluss-energiahoone

Standardhoone on projekteeritud nii, et see vastab ehitus- ja energiadirektiivide miinimumnõuetele. Energiavajadus ruutmeetri kohta on aastas 130-140 kWh.

Madalenergiahoone kulutab poole vähem energiat kui standardhoone. Isoleeriv väliskarp, tihedad aknad ja uksed ning otstarbekas ventilatsioon muudavad soojatarbimise poole väiksemaks. Energiavajadus on aastas 50-60 kWh/m².

Passiivmaja kulutab vaid veerandi standardhoones kasutatavast energiast. Eraldi soojusallikaid ei ole isegi vajas, sest maja kütab inimeste, kodumasinate ja valgustuse toodetav soojus. Passiivmaja eelduseks on kõrge kvaliteediga ventilatsiooniseade, mis kasutab ära suurema osa jääkõhu soojusest ja kütab sellega sissetulevat õhku. Ostetava energia vajadus vaheldub vastavalt asukohale. Kesk-Euroopas on energiakulu 15 kWh/m², Põhja-Euroopas kõige rohkem 30 kWh/m². Passiivmajad muutuvad lähitulevikus oodatavasti standardiks.

Pluss-energiahooned on siiani veel haruldased. Idee on arendada passiivmaja kontseptsioon viimase piirini, et maja hakkaks tootma rohkem energiat kui see kasutab. Kui hoonetele paigaldada aktiivsüsteemid, näiteks päikesepaneelid, on võimalik seda eesmärki saavutada.