Soome Rootsi Suurbritannia Iirimaa Saksamaa Austria Šveits Venemaa Prantsusmaa Eesti Norra Poola

Üldteavet passiivmajadest

Passiivitalo

Idee ehitada väikemaju, kus ei ole kindlat küttesüsteemi, sündis Saksamaal 1990. aastatel. Lähtekohaks oli kasutada soojusallikana jääkõhku ning eelduseks soojakadude hoidmine võimalikult väikestena. Selliste majade ehitustehnika on lihtne ega sea arhitektuurile piiranguid. Passiivmaju võib ehitada nii puidust, tellistest kui ka kividest.

Põhimõtteliselt toimib passiivmaja ilma selliste küttesüsteemidega nagu kaugküte või õlikatel. Efektiivne ventilatsiooniseade akumuleerib inimeste, kodumasinate, elektroonikaseadmete ja valgustite toodetud liigse soojuse ning hoiab temperatuuri ühtlasena kogu aasta vältel. Siiski on teatud soojusallikas vajalik aasta kõige külmematel kuudel ja tarbevee soojendamiseks. Tänapäeval on saadaval mitmeid energiasäästlikke variante nagu näiteks maasoojus ja päikeseenergia.

Passiivmaja energiasäästlikkus rajaneb lahendustel, mille puhul majakarbi ehitus, soojusisolatsioon ja tihedus etendavad ventilatsioonisoojuse akumuleerimise õrval märkimisväärset osa. Passiivmajale sobiv ventilatsiooniseade kasutab ära suurema osa kasutatud õhu soojusest ning kütab sellega sissetulevat õhku. Nii ei pääse soojus kasutult majast välja.

Passiivmaja säästab märkimisväärselt küttekulusid

Passiivmaja on registreeritud kaubamärk, millele on esitatud teatud kvaliteedinõuded. Soome riiklik uurimisasutus VTT on PEP uurimuse (Promotion of European Passive Houses) tulemusena välja arvutanud, kui palju kütteenergiat vajab passiivmaja Soome erinevates tingimustes.

Passiivmaja keskmine küttevajadus on:

  • Lõuna-Soomes 20 kWh/ m²
  • Kesk-Soomes 25 kWh/m², ja
  • Põhja-Soomes 30 kWh/m²

Tavaliste ehitiste primaarenergiavajadus on 130-140 kWh/m² ehk passiivmaja küttevajadus on vaid neljandik tavalise hoone küttevajadusest.

Passiivmajad on alles Soome tulekul, kuid Euroopa maades on neid minimaalselt energiat tarbivaid maju ehitatud juba 10 aastat. Saksamaal on ligikaudu 10 000 passiivmaja, mille hulgas on väikeelamutele lisaks ka koolihooneid.

Kliimamuutust on võimalik aeglustada passiivmaju ehitades

Passiivitalo

Euroopa Komisjon avaldas 2008. aasta jaanuaris kliima- ja energiapaketi, mis sisaldab seaduseelnõusid kliimamuutuste ohjeldamiseks vastavalt Euroopa Nõukogu otsustele. 20-protsendiline heitmete vähendamine aastaks 2020 on kavas nii heitmelimiitte kasutatavates kui ka teistes majandussektorite. Heitmelimiidid ei ole kasutusel mh ehituses, põllumajanduses ja liikluses. Ehitised kulutavad kuni 40 % Euroopas kasutatavast energiast ehk umbes kaks korda nii palju kui kulub energiat liiklusele.

Kliima- ja energiapaketiga tahetakse rajada teed Euroopa ühisele energiapoliitikale. Selles on esitatud rahvuslikud kohustused igale EL-i liikmesriigile, et heitmete vähendamise eesmärki saavutada. Soome peab muu hulgas vähendama kasvuhoonegaaside atmosfääri heitmist heitmelimiitide süsteemi mittekuuluvates sektorites 16 %.

Käesoleval ajal tekitab Soome hoonete energiakulutus kolmandiku kogu riigi kasvuhoonegaasidest ehk umbes 22 miljonit tonni süsihappegaasi aastas. Passiivmajadel on otsustav koht kasvuhoonegaaside koguse vähendamises. Kuna passiivmaja kriteeriumidele vastava remonditud või uue ehitise kütmiseks vajatakse ligikaudu 70 % vähem, võrreldes tavaliste majadega, on võimalik sellise alternatiivse ehitamisega säästa märkimisväärseid energiakoguseid. Seda on arvesse võetud ka EL-i energiaefektiivsuse programmis, mis elluviiduna eeldaks passiivmajade kasutuselevõttu uusehitamise standardina pärast 2015. aastat.


Samal teemal mujal: